Ingoldi-Prelogi süsteemiks. Viimast on suhteliselt lihtne kasutada, eriti molekulide puhul, kus on 2-3 kiraalsustsentrit. D,L-nomenklatuur on eelmisest lihtsa ja vanem, kuid siiski ka tänapäeval kasutust leidev süsteem optiliste antipoodide eristamiseks - see põhineb konkreetse isomeeri struktuuri võrdlemisel teatud standardse aine struktuuriga, mis on niiöelda trafaretne, kujutades endast mingisugust “võtmestruktuuri”. D, L-süsteemi kohaselt jagunevad kõik 16 aldoheksoosi konfiguratsiooni kaheks rühmaks (D ja L), kus igal isomeeril on oma individuaalne nimetus. Seega erinevad D- ja L-isomeerid vaid ühe aatomi konfiguratsiooni poolest ning on enantiomeerid. (4) Liigitamine kiraalkeskmete arvu järgi Enantiomeerideks nimetatakse ühe kiraalkeskmega isomeere, mis on teineteise peegelpildiks. Enantiomeerid on optiliselt aktiivsed – mõlevad pööravad polariseeritud valguse tasandit teatud kindla nurga võrra, kuid eri suundades. Isomeeri, mis pöörab
2. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud ehk sahhariidid on bioloogiliste ühendite ruhm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljude monosahhariidide üldvalem on ühesugune, Cx(H2O)y, aga nad võivad erineda fuktsionaalsete rühmade ruumilise paigutuse poolest. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. · Aldoheksoosi ja ketoheksoosi lineaarne vorm ning püranoosne (6-liikmeline) ja furanoosne (5-liikmeline) tsükkel -anomeerina (ülal) ja -anomeerina (all). 2-10-ni monosahhariidi molekuli jääkide ühenemisel tekkivad oligosahhariidid. Kui ühenevad sajad või tuhanded molekulid, siis on tegemist polüsahhariididega. Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või hemi- e poolketaalse