Johannes Brahms Märt Aulik KP-21 Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema lapsepõlv möödus Hamburgis majanduslikult küllaltki kitsastes oludes. Peamised teosed * 4 sümfooniat * 2 klaverikontserti * "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) * "Aldirapsoodia" (1869) * Viiulikontsert (1878) op.77 * Kontsert viiulile ja tsellole op.102 * 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 * 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 KLAVERITEOSED 3 sonaati (1852-1853) kuuluvad varasemasse loomeperioodi. Seal on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op
Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontserti · "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · "Aldirapsoodia" (1869) · Viiulikontsert (1878) op.77 · Kontsert viiulile ja tsellole op.102 · 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 · 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 · kammer- ja klaveriteosed · umbes 200 laulu · Koraaliprelüüdid orelile op.122 Elo-Nora Vilgats
Brahmsi isa mängis metsasarve ja esines ka tantsulokaalides. Johannes Brahms hakkas mängima klaverit seitsme aastaselt. 1868.aastal toimus vokaalsumfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne. Brahms reisis tihti nii tööasjus kui ka lõbu pärast. Bhrams oli väga suur jalutaja ja eriti nautis aega vabas õhus. Peateosed: • 4 sümfooniat • 2 klaverikontserti • "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869) Ferenc Liszt Ungari pianist ja helilooja ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks
kokku neli instrumentaalkontserti: viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole ning 2 klaverikontserti. Tema instrumentaalkontsertide eripäraks on nende lähedus sümfooniazanrile; mitteprogrammilise, vaid absoluutse ehk puhta muusika veendunud pooldaja; Teda peetakse tema muusika dramatismi ja kunstilise väljendusjõu tõttu romantismiajastu üheks geniaalsemaks sümfooniaks. 4 sümfooniat 2 klaverikontserti ,,Saksa reekviem'' solistidele, koorile,sümfooniaorkestrile ,,Aldirapsoodia'' Viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole 3 sonaati viiulile ja klaverile 2 sonaati tsellole ja klaverile Kammer- ja klaveriteosed Umbes 200 laulu Koraaliprelüüdid orelile op.122 H.Berlioz (1803-1869), teda peetakse romantismiajastu ja nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanijaks. Esimene, kes suurendas Viini klassikute väikese sümfooniaorkestri suure sümfooniaorkestrini, võttis kasutusele löökpille, pööras suurt tähelepanu vaskpillidele.
annaabi.ee 
