Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.
annavad juba siin ilmnenud lahknevused alust arvata, et seletused on
hajuvad, s.t. m¨argi kogumi kasvades t~olgenduste koosk~olalisus v¨aheneb.
Teisis~onu, kui juba piltm¨ark on seletatud erinevalt, siis piltm~oistelised v~oi
-h¨a¨alduslikud m¨argid on seda ammugi.
Teiseks, seletustele on iseloomulik p¨ uu¨e seletada m¨arki kui tervikut,
eirates aastatuhandete jooksul eeldatavalt toimunud muudatusi. Keegi ei
julge arvata, et aastasadugi tagasi h¨a¨aldati s~onu samuti kui t¨anap¨aeval,
ometigi on u ¨llatav u¨ksmeel selles, et puhkamise m¨arkimiseks leiti
muistsetel aegadel sobilik olevat `inimene puu alla panna'.
Kolmandaks, u ¨ksikm¨argi vaatlemine ei anna piisavaid kriteeriume
tema morfoloogia seletamiseks. [ 93] ja [ 94] viitavad m¨arkide
identsetele algkujudele, kuid t~olgendused on enamasti t¨aiesti erinevad.
Niisiis v~oiks ¨oelda, et kanji s¨