Miguel De Cervantes CAAVEDRA Elina Jurn Elulugu v Sündis 29.09.1547 Alcala De Henares v Elas rasket ja seiklusrikkast elu v Hispaania poeet , romaani ja näitekirjanik v Töötas Hispaania Armaada varustajana ja maksukogujana v Tuntuim teos `` Don Quijote`` v Suri 23.04.1616 Madrid Haridus v Õppis Salamancas ja Madridis usuteadust v Õpetaja Hispaania humanist Juan Lopez de Hoyos Perekond v Ema : Leonor De Cortinas v Isa : Rodrigo De Cervantes v
Miguel de Cervantes (15471616) Meeldejääv elust Teosed · Elu oli peaaegu niisama seiklusrikas · ,,Galatea" kui tema kangelasel don Quijotel. · ,,Õpetlikud novellid" (e.k ,,Koerte · Sündis Alcala de Henareses kõnelus") isehakanud arsti vaeses perekonnas. · ,,Kaheksa komöödiat ja kaheksa · Haridust sai ta humanitaarkallakuga intermeediumi" koolis Madridis, kus avaldus tema · ,,Teekond Parnassile" kirjandusanne. · ,,Don Quijote" · Mees värvati Hispaania sõjaväkke, kus paistis silma mehisusega, kuid Lepanto merelahingus saadud haavad jätsid eluks ajaks halvatuks ta vasaku käe
ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda. 1564. aastal õppis Cervantes Sevillas ühes Jesuiitide kloostri koolis. 1568 läks õppima Madriidi humanitaarsesse erakooli. Üks tema õpetajatest, Juan Lopez Hoyos ütles Cervantese kohta ,,kõige kallim ja armastatum õpilane". 1568
Lear" ajaloolised draamad- ,,Henry VI"(I, II), ,,Richard III", ,,Antonius ja Cleopatra". Kirjutas ka poeeme ja sonette. ,,Hamlet"(1601)- vorm: värss, proosa; madalad, ärritunud, iroonilised kohad proosas; blankvärss(korrapärane rütm, riim pole oluline), 5-jalgne jamb. Tegevuskoht: Taani- Helsingori loss. Aeg: keskaeg-renessanss. Hamlet- avatud, muutuv tegelane. 5. Cervantes- sündis 1547 29. Septembril Alcala de Herarese linnas Madridi lähedal; vaesest perekonnast, isa isehakanud arst; hakkas luuletama koolipõlves; 22-aastasena astus sõjaväkke, kus osales lahingutes, sai haavata ja kaotas vasaku käe liikumisvõime; peale 5-aastast teenistust hakkas vennaga koos koju rändama ja jäi Alzeeria piraatide vangi, suurem osa meeskonnast tapeti; vanemad päästsid venna lunaraha makstes; ürtas 4
(1892-1975) CEDA suutis oma esindajad valitsusse suruda ning hakkas avaldama survet vabariigi seadusandluse lõplikuks tühistamiseks.Gil Robles astus sõjaministrina uude valitsusse 1935. aasta mais ja teostas armee puhastamist vabariigile ustavatest ohvitseridest ning määras uueks kindraliks Francisco Franco. CEDA ja radikaalne koalitsioon lõi 1935. aasta lõpu poole kõikuma. Alcala Zamora kuulutas välja uued vaimised, soovides vältida CEDA uut rünnakut vabariigile. 1936. aasta jaanuaris moodustati Rahvarinne, kuhu kuulusid lisaks kommunistidele ja sotsialistidele ka kolm kodanilikku vabariiklaste erakonda. Rahvarinne võitis veebruaris toimunud parlamendivalimised ja moodustas Rahvarinde valitsuse. Rahvarinde-vastaseks põhijõuks sai sõjavägi, mille juhtkond kartis Hispaanias proletaristliku diktaktuuri kehtestamist. 17. juulil 1936 puhkes Marokos Hispaania
Rekonkista käigus tugevnes kuningavõim. See purustas 16. sajandiks linnkommuunid Samuti arenes teisiti Hispaania majandus. Suured valdsed olid Ameerikas, kust toodi sisse rikkusi. Absolutismi toena etendas maa vaimses elus mõjuvat osa kirik, mis oli tugevam kui teistel maadel. Sotsiaalsed vastuolud olid teravad. 16. sajandil tekkis Hispaanias poliitiline ja majanduslik kriis. Humanistlik liikumine tekkis Hispaanias 16. sajandil. Humanismi peakoldeks kujunes 1508. aastal asutatud Alcala de Henarese ülikool Madridi lähedal. Vaba mõtte levikusse suhtusid vanulikult nii absolutism kui aristokraatia, kirik ja puudus tugev kodanlus. Hispaanias ei levinud humanism filosoofilise õpetusena vaid rahvaliku impulsiivse tungina. Hispaania kirjandus on laadilt mehelik, kujunduselt konkreetsust taotlev ja toetub keskaegsele rahvuslikule traditsioonile. Usulise temaatika rohkuse mõju näol ilmneb kiriku tohutu mõju. Draamas tekkis eriline vaimu zanr auto sacramental-
annaabi.ee 
