Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
tavalisest pereelust oli alguses väga vähe, see oli omaette kunst: stuudiofotosid tehti
teatud standardite järgi, klient valis sobiva stuudiokujunduse ja lisad, fotograaf
soovitas teatud poosi ja ilustas fotot, et see vastaks oma aja arusaamadele.
Fotoalbumid võimaldasid näha oma esivanemaid, tugevdades suguvõsa ühtsust.
Teisalt oli fotoalbum era- ja avaliku sfääri segu, kuna kirjastajad müüsid spetsiaalseid
fotosid näiteks kuninglikust perekonnast ja teistest kuulsustest, mida albumeisse
pandi.
Fotodest sai mineviku ja välismaailma jäädvustaja, aga ka tugev tõestus- ja
uurimismaterjal. 1872 läks kaks meest vaidlema, kas hobusel on kõik neli jalga galopi
ajal mingi hetk õhus. Fotoseeria galopeerivast hobusest tõestas, et nii see ongi.
Fotode trükkimisel puudusid esialgu tehnilised lahendused, illustratsioonidena
kasutati gravüüre. Esimeseks uudisfotoks peetakse dagerrotüüpi 1842 Illustrated
London News'is ilmunud pilti tulekahjust Hamburgis
annaabi.ee 
