Praegu otsitakse võimalikku mehhanismi ja seost. Tegelikult, kui tavaline inimene tuleb riskipiirkonnast tagasi, siis tema puhul ei olegi midagi muud soovitada, kui võtta aeg maha, juua rohkesti vedelikku, kasutada kondoomi. See ei ole niisugune ohtlik haigus nagu Ebola, mis on väga nakkav ja kõrge suremusega. Kuna epideemia on alles suhteliselt noor, siis mingeid järeldusi, kuhu suunas ta liigub ja mis saab edasi, on raske teha. On spekuleeritud ka teemal, et sääsk Aedes albopictus, kes viirust levitab, on Lõuna-Euroopas ennast sisse seadnud, aga viiruse kandlust leitud ei ole. Allikas: https://www.kliinik.ee/uudised/aid-37429/infektsionist-zika-viiruse-riskipiirkonnast- tulija-voiks-puhata-ja-juua-rohkesti-vett
hospitaliseerimise ja surma põhjus lastel.[5] Dengue palavik on sääskedega leviv viirusnakkushaigus. Dengue palaviku tekitajaks on flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus. Viirusel on neli serotüüpi: DEN-1, DEN-2, DEN-3 ja DEN-4. Ühe serotüübi antikehad ei taga immuunsust teiste tekitatud haigestumiste suhtes. Viiruse looduslikud peremehed on ahvid, levitavad viirust peamiselt Aedes aegypti liiki sääsed. Viirus võib levida ka Aedes albopictus sääskede vahendusel. [3] Dengue palavik levib inimestele peamiselt Aedes aegypti emaste sääskede kaudu, kelle hammustustest satub viirus inimese organismi.[3] Nakatunud inimeselt võib sääsk vere imemisega saada viiruse vireemia perioodil vahetult enne febriilse staadiumi algust kuni selle lõpuni, mis kestab 3 kuni 5 ööpäeva. Sääsk muutub nakkavaks 8-12 päeva pärast nakatunud inimeselt vere imemist ja on viiruse reservuaariks kogu elu. Sääskede peamised ründeajad on
annaabi.ee 
