Maateaduse alused I kordamisküsimused
põhimassi mineraalid: vilgud, amfiboolid, päevakivid, kvarts. Need mineraalid moodustavad ka
porfüroblaste, nagu seda teevad veel granaat ja stauroliit. Muskoviidi või tema väga peeneliblelise
erimi, seritsiidi esinemine annab kivimile hõbedase läike, kloriidid, talk, epidoot ja serpentiin
värvivad kivimi aga roheliseks. Kunagised lõhed on täitunud aga valkja kvartsi, kaltsiidi, albiidi,
tseoliitidega.
Madala astme moone: moondekivimid on peeneteralised. Nt kvartsliiva muutumuisel liivakiviks.
Kõrge moondeastme kivimite (gneisside) põhimassi mineraalid on enamasti keskmiseteralised
(suurusega 2-5 mm). Koos vilkude osakaalu vähenemisega kaob kivimeist kildaline tekstuur ning
areneb tumedate (biotiit, amfiboolid, pürokseenid) ja heledate (kvarts, päevakivid) mineraalide
kihtide vaheldumisena gneisiline tekstuur
annaabi.ee 
