Eesti, muinasaeg
"ei jõua p-eesti aladel ristiusustamist teostada"
Toompea linnuse juures suur lahing eestlaste ja taanlaste vahel. Seda lahingut on kirjeldatud taani
kroonikates- eestlased peaaegu võitmas, taanlased ei suutnud linnust vallutada. Aga sis tekkis
taevasse taani lipp ja see olevat maha kukkunud ja sellest said nad suurt jumalikku jõudu. Fakt on
aga see , et taanlased võitsid selle lahingu.
Pärast tallinna vallutamist asusid veel põhja eestis ristimist. Sellega seoses see ei meeldinud
alberitile, arvas et põhja-eesti alad sis ju taanile, ta püüdis oma vägedega ka p-eestisse tulla. 1220
tulid sakslased p-eestisse ja algas nn "võiduristimine" taanlaste ja sakslaste vahel. Kes ristis
esimesena alad ja külad, sai piirkonna endale. Eestlased kasutasid seda ilmselt ka enda kasuks.
Eesmärk oli kristluse levitamine, aga tegelikkuses võimus ja maas küsimus.
1220 saabusid rootslased läänemaale lihula linnuse juurde (mere ääres) . suutsid linnuse vallutada,
annaabi.ee 
