väga madalaks. Albeedo ja kahesuunalise peegeldumisteguri asemel kasutatakse sageli suurust, mida nimetatakse heleduskoefitsiendiks. Heleduskoefitsient võrdleb uuritavat pinda, mille albeedo on A, Lamberti pinnaga, mille albeedo on samuti A. Selles suunas, kus uuritavalt pinnalt peegeldunud kiirgus on suurem kui Lamberti pinnalt peegeldunud kiirgus, on heleduskoefitsient >1, selles suunas aga, kuhu uuritav pind peegeldab vähem, on tema heleduskoefitsient <1. Kokkuvõtteks.. Albeedol on oluline roll kliimakujundajana, täpsemalt maakera soojustasakaalus. Liustike ja lumiste alade laienemine tooks kaasa ka albeedo suurenemise, seeläbi jääks aga Maale vähem energiat ja toimuks temperatuuri langus. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tänan tähelepanu eest!
Mingi pinna albeedoks e. peegeldusteguriks nim. sellelt pinnalt peegeldunud voo suhet sellele pinnale langevasse voogu. Looduslike pindade albeedod muutuvad üsna kitsastes piirides ( 10-30 %), vaid lumi ja vesi moodustavad erandi. Vee puhul sõltub albeedo oluliselt kiirte langemisnurgast. Tervikuna on veepindade albeedo väiksem kui maismaa oma. Pinnase puhul sõltub albeedo pinnase niiskusest. Kui muld on niiskem, on albeedo väiksem ja pinnas neelab enam kiirgust. Erinevate pindade albeedol on selgesti avalduv ööpäevane ja aastane käik, mis on tingitud Päikese kõrguse muutustest. Vähimad albeedod on keskpäeval ja suvel. Looduslike pindade albeedod Suurt huvi pakub pilvede albeedo. Vahetuid mõõtmisi saab läbi viia lennukitelt ja aerostaatidelt. Vastavalt mõõtmistele sõltub pilvede albeedo oluliselt pilvede vertikaalsest läbitavusest (paksusest), kasvab koos pilve paksuse kasvuga. Väikeste paksuste puhul (200 300 m) toimub
annaabi.ee 
