39. Kiirguslik inversioon esineb kõige tõenäolisemalt juhul kui maapinna lähedal 40. Kui keskkonna temperatuuri gradient on väiksem kui märgadiabaatiline, siis atmosfäär on absoluudselt stabiilne c) Vasta küsimustele (3 punkti ülesanne) 41. Miks on tropopausist kõrgemal väga vähe veeauru? 42. Miks on virmalised jälgitavad vaid suurtel geograafilistel laiustel 43. Defineeri albeedo. Mis vahemikus muutuvad looduslike pindade albeedod 44. Defineeri segusuhe. Missuguste ülesannete puhul kasutame just seda niiskuse karakteristikut. 45. Missugused tingimused peavad olema täidetud, et pilv annaks sademeid 46. Kasutades õhutemperatuuri ja veeauru hulga ööpäevaseid käike, selgita kuidas muutub suhteline niiskus ööpäeva jooksul. 47. Selgita, miks väga väikesed veest pilvetilgakesed aurustuvad isegi siis, kui suhteline niiskus on üle 100% 48
siis on sinise valguse hajumine tavapärasest tugevam ning see jõuab nii-öelda ära hajuda. Samal ajal on palju ka selliseid osakesi (juba mainitud veepiisakesi ja jääkristalle), mis on piisavalt suured, et võiksid hajutada ka kõiki valguse lainepikkusi võrdselt. 29. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Mingi pinna albeedoks e peegeldusteguriks nim sellelt pinnalt peegeldunud kiirgusevoo ja pealelangeva kiirgusevoo suhet. Looduselike pindade albeedod muutuvad üsna kitsastes piirides (10-30%), vaid lumi ja vesi moodustavad erandi. 30. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. 31. Nimeta atmosfääris esinevaid optilisi nähtuseid. Miraaz, Vikerkaar, Halo, Oreool, Tara, Glooria, Bishopi rõngas, Brockeni viirastus. 32
Seni pole leitud asteroide, mille albeedo oleks vahemikus 5%-6%. ASTEROIDIDE ASUKOHT 4 See jaotus vastab vaid hetkeseisule, planeetide häirituste mõjul võivad asteroidid minna ühest tüübist teise. Suurem osa asteroididest, umbes 85%, kuulub C tüüpi. S-tüüpi asteroide on 13%. See jaotus ei sõltu oluliselt läbimõõdust. Veel peenema jaotuse saame, kui kõrvutada albeedod spektraalandmetega. Ruumiliselt ei paikne erinevat tüüpi asteroidid sugugi ühtlaselt. S-tüüpi asteroidid on koondunud vöö Päikesele lähimasse ossa. C-asteroidid seevastu asuvad vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka S-asteroidide "asualal". Tumedad on ka vööst kaugemal asuvad asteroidid, näiteks Troojalased. Sellise paiknemise põhjuseks on füüsikaliste ja keemiliste tingimuste
subtroopilise maksimumini. Ekvatoriaalvööndis on summaarse kiirguse hulk väiksem kui subtroopikas. Hajumise ja neeldumise tõttu nõrgeneb summaarne voog pilvitu atmosfääri puhul 20 %. Pilvisus nõrgendab veel 20-30 %. Nõnda jõuab maapinnale 50-60 % kiirgusest, mis oli atmosfääri ülapiiril. Albeedo Mingi pinna albeedoks e. peegeldusteguriks nim. sellelt pinnalt peegeldunud voo suhet sellele pinnale langevasse voogu. Looduslike pindade albeedod muutuvad üsna kitsastes piirides ( 10-30 %), vaid lumi ja vesi moodustavad erandi. Vee puhul sõltub albeedo oluliselt kiirte langemisnurgast. Tervikuna on veepindade albeedo väiksem kui maismaa oma. Pinnase puhul sõltub albeedo pinnase niiskusest. Kui muld on niiskem, on albeedo väiksem ja pinnas neelab enam kiirgust. Erinevate pindade albeedol on selgesti avalduv ööpäevane ja aastane käik, mis on tingitud Päikese kõrguse muutustest. Vähimad albeedod on keskpäeval ja suvel.
küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. 5) kastepunkt T on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastatavaks. 6) eriniiskus s in õhus oleva veeauru hulk 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris. Pilvede tekkeprotsessid Albeedo näitab, milline osa summaarsest kiirgusest, mis maapinnale jõuab peegeldub tagasi. Reaalsete pindade albeedod on mitmesugused. Taimkatteta pinna albeedo sõltub selle pinna niiskusest. Kuivematel pindadel on albeedo suurem. Sõltub ka pinnamaterjalist. Albeedo omab ka ööpäevase ja aastase käigu. Taimkatte vananedes albeedo väheneb, vahemad taimed neelavad rohkem kiirgust. Veepinna albeedo sõltub päikese kõrgusest, vesi neelab suure osa kiirgusest Ak = Rk/Qx100%. Ak aluspinna albeedo, Q - summaarne kiirgus, Rk peegeldunud lühilaineline kiirgus.
annaabi.ee 
