Merekultuur ja etikett
puhul sellest osa saada).
Rottide lahkumine laevalt ennustas kindlalt laevahukku. Ja vastupidi - kui Eesti randlased
tormis laevapragudest lutikaid leidsid, uskusid nad laevahuku veel kaugel olevat.
Saarlaste esivanemad võtsid meresõitudele kaasa omapärase nõiakoti, mis sisaldas kuivatatud
ussipäid ja küla kõikide uksepiitade ja paatide küljest lõigatud laaste. Vajaduse korral
suitsutati koti sisu, uskudes sellest abi tormis ja võõrsil.
Erilise austusega suhtuti albatrossidesse - neis üksildastes lindudes arvati olevat varjupaiga
leidnud hukkunud meremeeste hinged. Tormi ajal kaeblikult kõlav albatrossi häälitsus oli
kutseks pidada hukkunud meremehele hingepalvet.
Maaigatsust on leevendanud merel kass ja koer. Must kass laevas toovat õnne. Inglismaa
meremeeste naised teavad, et niikaua kui nad kodus hoolitsevad musta kassi eest, ei ähvarda
nende mehi mingi oht. Koerte saatus laevas oli sageli kurb - veel 20. saj. alguses, olgugi
annaabi.ee 
