Così fan tutte ehk Nii teevad kõik
kinkinud olid armastuse avalduseks. Õed räägivad omavahel kui armunud nad on ja et ei suudaks
eales armastada ühtegi teist meest. Lisaks loodavad nad, et lähiajal on tulemas ka kosimine.
Meloodia on rahulik ja mõjub õrnana, ühtegi äkilist nooti vahele ei tule, naised laulavad
kordamööda.
Mõtlesin ka kirjeldada ühte stseeni teisest vaatusest, kuna esimesed kaks on esimesest. Tegevustik
on parasjagu seal maal, et Dorabella on vahetanud oma kaelas oleva ripatsi albaanlase omaga ja on
armunud. Nüüd lamab neiu punase sametkattega diivanil ja jutustab toateenijale oma elamustest
võõra mehega. Despinal ehk toatüdrukul on seljas veripunane sametist korsett, mille all on valge
kolmveerand pitsäärtega varrukad. Seelik on sinine ja puhvis ning vahelt paistab ka natukene oranzi
alusseelikut. Seelikute peal asetseb valge linane põll. Tütarlapsel on peas sarnane valge mütsike
nagu õdedel