Glehni loss
Lohe
Kalevipojast pisut eemale, teise künka otsa laskis Glehn samasugutest
raudkivikildudest teha lohe, mida rahvas krokodilliks nimetab. Ka sellega juhtus
ehitamise ajal äpardus - pea kukkus otsast ära. Lohele tehti uus pea, vana aga jäeti
maa seest välja vaatama nagu tungiks teine lohe maa-alt välja. Tõenäoliselt
moodustas lohe koos Kalevipojaga ühise kujudegrupi - küllap Niebelungide saaga
mõjul, mida Glehn kahtlemata paremini tundis kui Kalevipoja lugu.
Vaatetorn
1910.aastal alausatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida
soovijad võisid tasu eest kasutada. Tornis asus Glehni "värkstuba", vahekorruseid
kasutati õunahoidlana.
8
Palmimaja
1898-1900 valmis Nikollai von Glehnil tema tänapäeva kõige hinnatum arhidektuuri
teos nn. palmimaja. See kummaline ehitis valmistati raudkivist ja põhjapoolt kaeti see
mullaga, lõunapoolt tehti sissepääs. Laeks sai tsemendiga tugevdatud ja kividega