Peamiselt toitub mardikatest, hävitades väga suurel hulgal üraskeid, vähem sööb sipelgaid. Pesitsemine Pesakoopa raiub tavaliselt haava- või männitüvesse 8...10 m kõrgusele. Märtsis hakkab pesaõõnsust raiuma, see kestab 10...17 päeva ja tema mõõtmed on: sügavus 40...60 cm ja lennuava läbimõõt 17 X 10 cm. Oma 3...5 muna muneb paljale põhjale. Teeb tihti igal aastal uue pesaõõnsuse ja nii saavad tema õõnsusi kasutada mitmed teised 9Põldlõoke Alauda arvensis Põldlõoke on varblasest veidi suurem, jässaka kere, suure pea ja võrdlemisi väikese koonusja nokaga lind. Emas- ja isaslind välimuselt ei erine, mõlemal on ülapool muldpruun heledamate triibukeste ja laigukestega. Alapool on roostepruun, kõhualune kollakas. Lind paistab veidi raskepärane, kui ta liigub maapinnal kõndides, hüpates ja joostes väga kiiresti ning osavalt. Elupaik ja -viis Põldlõoke on väga sage haudelind peaaegukõigis
(Charadrius hiaticula), suurkoovitaja (Numenius arquata). Haruldasemad on naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), veetallaja (Phalaropus lobatus). Partidest pesitsevad rannaniitudel sagedamini sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk- part (Anas clypeata). Lisaks pesitsevad rannaniitudel veel paljud värvulised nagu näiteks sookiur (Anthus pratensis), lambahänilane (Motacilla flava), põldlõoke (Alauda arvensis). (Pärandkoosluste kaitse ühing, Loomastik, 2011 ) 33 Kasutatud allikad http://www.pky.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=71:loomastik&catid=29:ueldiseloomustus&Itemid =81 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/VULVUL2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=68 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0111/piret.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tirtslased http://www
annaabi.ee 
