unenäost, aga ennäe imet! -- Joe on talle rääkinud, et sa tol õhtul olid siin ja kuulasid kogu meie juttu pealt. Tom, ma ei tea, mis peab saama poisist, kes teeb niiviisi. Mul on nii halb mõelda, et sa võisid lasta mind Sereny Harperi juurde minna ja end narriks teha, ilma et oleksid sõnagi öelnud.» See valgustas asja uuest küljest. Hommikune kavalus oli seni Tomi meelest tore ja väga leidlik nali. Nüüd aga tundus see talle alatuna ja närusena. Poiss laskis pea norgu ega osanud esialgu midagi vastata. Siis ütles ta: «Tädike, kahetsen, et tegin seda; aga ma ei mõelnud järele.» «Oh, laps, sa ei mõtle kunagi. Sa ei mõtle kunagi muule kui oma vallatustele. Sellele sa võisid mõelda, kuidas Jacksoni saarelt öösel siia tulla ja meie kurvastuse üle naerda, ja sa võisid mõelda, kuidas mind narriks teha oma valega unenäost, aga sellele sa ei mõelnud, et meile kaasa tunda ja meid kurvastusest päästa.»
Kas ei võiks mina asendada teile teenijat? Sel kombel jääksid kõik meie saladused perekonda.» «Häbematu!» hüüdis mileedi ja sööstis nagu vedrust visatult paruni poole, kes teda ootas, käed risti, kuid hoides siiski ühte kätt mõõga pidemel. «Ha-haa!» ütles parun. «Ma tean, et teil on kombeks inimesi mõrvata. Kuid ma hoiatan teid, mina kaitsen ennast, isegi teie vastu.» «Oh. teil on viigus,» lausus mileedi. «Te näite mulle küllalt alatuna, et tõsta kätt naise vastu.» «Võimalik. Kuid mul on seejuures olemas vabandus: ma arvan, et minu käsi ei oleks esimene mehekäsi, mis on tõstetud teie vastu.» 522 Ning lord osutas aeglaselt ja süüdistavalt mileedi vasakule õlale, seda peaaegu sõrmega puudutades. Mileedi karjatas kõlatult ja taganes toanurka otsekui hüppevalmis panter. «Möirake niipalju, nagu teile meeldib, kuid hoidke, et te ei hammusta, sest hoiatan
annaabi.ee 
