Eesti Uusaeg
ühesuuruseks osaks, 1 osa on talivilja põld, II osa suvivilja põld, III osa kesa ehk maa
puhkab aasta). Iga seemnest saade ühe vilja peale 5-6 seemnet, kuid halbadel aastadel
võis vili ikalduda. Saaki ohustas viljastiku tingimused (Liiga külm, vähe niiskust, liiga
soe), mitmesugused kahjurid (rukiussid. Kasvatati härga (Lihaloom, veoloom). Olid
nii hobused kui härjad kasutusel veoloomadena. Koduloomad: lehm (sõnnikutootjad,
mitte piim ~500l/a). Loomad kannatasid alatoitumisse, nii pea kui said rohumaale siis
loomad ei tahtnud liikuda kuna nad olid väsinud.
Talu kasutuses olid põllumaad, mida aeg-ajalt jagati ümber, vahepeal olid viljakad
maad aga vahepeal halva viljakusega maad. Üleribasus, talutükid asusid üksteisest
kaguel (Igaüks saab nii viljakat kui ka ebaviljakat maad). Ühel ribal, tuleb kasvatada
ühte kultuuri. Põllumaade kruntimine. Sügisel ajal aeti kõik loomad küla karjamaale.
Metsakasutus oli ühine, varuti küttepuid koos
annaabi.ee 
