rääkida kui midagi on juhtund, kuid nemad ei ole sellised sõbrad nagu on need kellega oleme koos. Paljud üritavad mängida tõelist sõprust, kuid tegelt on nad valetajad ja kasutavad lihtsalt lahkust ära. Selliseid inimesi ei saa nimetada sõpradeks , kuid me tunneme et nad nagu oleksid meie sõbrad. Me ei usu neist midagi sellist. Me mõtleme, et nad on head nagu ka meie teised sõbrad kes meil on. Me eksime inimeste suhtes alatihi, kui me teame sõpru umbes aasta või vähemgi ei tea me nendest eriti ju midagi. Me lihtsalt teame seda et nad on head kuulajad , nendega on tore olla ja me saame neid usalda. Kuid usaldus ei saa ju nii kiiresti tekkida, kuna me ei tunne neid ja nad võivad meie lahkust ära kasutada, ise seda märkamata. Tõeline sõber on hooliv, sõbralik, ustav, austab meie endi soove, aivalmis ja ei ütle iialgi ei. Kahjuks on tõelisi sõpru raske leida
mõtlematuks. Palju räägitakse inimestest halvustavalt ja tekitakse kuulujutte, millel tihtipeale pole alust. Meedia sõnal on aga jõud ja nii võibki inimestel jääda räägitavatest halb mulje. Rääkides meediakanalitega, peab olema väga ettevaatlik, sest ajakirjanikud kajastavad lauseid nii, et inimestel võib vale arusaam jääda. Nii ongi palju inimesi, kes on alati meedia hammaste all, üks selline inimene on Andrus Värnik, kellest alatihi halvustavalt räägitakse. Kokkuvõtteks võib väita, et meedial on suur osakaal inimeste elus, sest keegi ei saa enam elus hakkama ilma teabe omamiseta ja teave ongi meedia. Olles meediaga kursis, on inimene tugevam, arukam ning targem.
annaabi.ee 
