Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda
kaotamist ning siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Oluliselt piirati
nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike
kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed
õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne
kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.
Pearahamaksu, laiendati nüüd ka Eesti- ja Liivimaa alatele. Maksualuse elanikkonna
arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Et vältida pingeid balti
aadli ja riigivõimu vahel, taastati pärast Katariina II surma 1796. aastal põhijoontes
varasem valitsemisviis.
MÕIS JA TALU: AGRAAROLUD VARAUUSAJAL
Kõige enam oli rüütelmõisasid, teise suurema rühma moodustasid kroonumõisad,
kolmanda suurema rühma moodustasid pastoraadid. Mõisate majandamisel muutus
annaabi.ee 
