Ajalooline kvintessents uusajast
anarhiaks ning tähelepanuväärne on see, et 74 aastaga suudeti korraldada 60 revolutsiooni.
Esimeses Ilmasõjas ei osalenud ükski Ladina-Ameerika riik.
38. Teaduse areng ja muutused olmes
19. sajandi teine pool ja 20. sajandi algu oli inimkonna jaoks tähtis aeg, sest siis leiutati uusi ja
vajaminevaid asju. Paljusi füüsikuid ja filosoofe huvitas inimhinge salapärane sügavus, näiteks
hakati juurdlema, et alati ei juhi inimest tema kaine mõistus, vaid sageli hoopis alateaduse hämarad
tagamaad. Kui varem peeti naist, kui majapidajannat ja lapsehoidjat, siis hilisemalt said ka nemad
rohkem sõnaõigust nii poliitikas kui ka hariduses. 19. sajandi teisel poolel hakati ehitama
pilvelõhkujaid, kuna maa suurlinna südames oli kallis tuli teha maja kõrgustesse. Kujunesid
teadusteooriad, mis kõigutasid tugevasti maailmapilti: Darwini evolutsiooniteooria, Freudi
psühhoanalüüs ja Einsteini relatiivsusteooria. Teaduses tehti hulgaliselt tähtsaid avastusi:
annaabi.ee 
