ALEKSANDR SERGEJEVITŠ PUŠKIN
18.a.)
1811. pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi, vastavatud kinnisesse õppeasutusse. See oli
ühteaegu kool ja pansion, kus esialgse kava järgi pidid õppima hakkama isegi keisri nooremad
vennad (Nikolai [hilisem Nikolai I] ja Mihhail sest tsaar Aleksander I-st häiris nende harimatus.
Hiljem sellest kavatsusest siiski loobuti).
Õppetase lütseumis oli suhteliselt kõrge, kuid ebaühtlane: edumeelsete professorite kõrval leidus ka
alatasemelisi õppejõude. 12 - 14-aastasi poisse õpetati ülikooliprogrammide järgi, kuid süsteemitult.
Puskini jaoks oli oluline direktor, kes ergutas koolis igati kirjandushuvi ning suutis vältida kõrgemalt
poolt ettenähtud sõjaväeõppusi (piirduti ratsutamise ja vehklemisega).
1814. ilmus ajakirjas "Euroopa Jutustaja" pseudonüümi all Aleksandr N.k.s.p. luuletus "Luuletajast
sõbrale" see oli 15-aastase Puskini luuledebüüt. Lütseumi lõpetamise ajaks oli temalt trükki