Hamlet
Selle eest oli ta
valmis üsnagi kõrget hinda maksma, Ophelia armastuse. Raamatu algul ehk tundub see
armastus noor, kohati ka pinnapealne, kuid teose lõpuosas, Ophelia haua juures tunnistab
Hamlet, et Ophelia oli tema eluarmastus. Vaatamata sellele, tõukas ta kogu selle armastuse
kõhklusteta eemale, et keskenduda iseenese kättemaksu plaanile, mis lõpuks viis ka Ophelia
hukule, ajades noore naise hulluks, tappes ta isa ning ise kadudes ta elust, mis lõppes Ophelia
uppumisega. Hamlet oma alatasase mõtlikkuse ja filosofeerimisega mõtestas enesele lahti
selle, millist inimest ta tõepoolest usaldada võib ja kellele loota, selleks oli Horatio, kes jäi
Hamleti kõrvale terve teose vältel isegi siis, kui Hamlet pealt näha hullus ja tõde kõigile
kuulutas, tõenäoliselt nägi kogu selle loo sisu läbi Horatio, teades Hamleti käitumise tegelikke
tagamaid. Ka lõpuks, kui hamlet Taanimaale naasis, siis oli Horatio ta lähedal. Võib öelda, et