Friedebert Tuglas „Väike Illimar”
uudishimust samuti. Seal nägi Illimar üle pika aja Sohvit ning viimane tutvustas talle omale
võetud tütart Martat. Ta arvas, et lapsed saavad omavahel mängida, aga nad olid liiga arad, et
seda teha. Nad ei rääkinudki omavahel üldse. Illimar jooksis minema ning nägi Luut-Karla lapsi
kellegi herneid põllult söömas. Siis jooksis ta oma aiamaale ning hiljem nägi vankreid mööda
teed sõitmas koos paljude asjadega. Ta sai teada, et nii kolitakse ja et nemadki olid niimoodi
kolinud alatarelt praegusesse elukohta. Tädi Liisa jõudis alles õhtul toomingaokstega koju.
Sel ajal anti kiireid teateid edasi ratsatahvetite abil. Ka sel päeval tuli üks ratsanik ning teatas
mõisasse, et mõisahärra on surnud. Nüüd hakkasid mõisas ettevalmistused mõisahärra matusteks.
Kõik olid leinas. Räägiti, et härrade haigustes oli alati midagi salapärast ning seegi kord ei
teatud, millesse mõisahärra suri. Illimar jäi saks-silla juurde meeste juttu kuulama. Väike