Friedebert Tuglas „Väike Illimar”
Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha
koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha.
Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja
orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema
vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis,
kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaiguste höövlilaastude lõhna.
Toa seinal rippusid kolm maali, samuti isa tehtud raamides. Ühel pildil oli Illimari arvates
kujutatud Jumalat ja tema naist. Ühel pildil oli Magdaleena ning kolmandal pildil oli justkui
juhtunud mingi õnnetus. Illimarile meeldis kolmandalt pildilt mees, kellel oli ülestõstetud käes
luud. Illimar sirutas ennast soojas voodis ning talle pakkus alati huvi nende piltide vaatlemine. Ta
annaabi.ee 
