Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ Filmi teemaline tööleht
kaasa toob. Naturalismis kirjeldati kiretult elu inetumat poolt ja inimese allakäiku.
Kogu film oli minu meelest üsna kiretult kujutatud, oli küll palju alastust ja erinevaid
vahekordi erinevate inimestega, aga selles kõiges ei olnud kirge. See jättis mulje, et
nii peabki olema, mitte mingisuguseid sügavamaid tundeid ja Doriani suhtumine
muutus filmi kestel pidevalt. Samuti ei olnud rezissööri jaoks probleem kujutada kõike
väga realistlikult, alastistseenides ei jäänud midagi varjatuks ja selgelt oli näha
Doriani allakäik. Filmi lõpus oli kõigile selgelt näha erinevus Londonisse saabuva
noore mehe ja temast saava koletise vahel. Naturalismis oli meelistegelane pärit
lihtrahva hulgast, ta oli paheline, kõlvatu ja eemaletõukav, talle jäid võõraks kõik
paremad tunded ja mõtted. Dorian oli kohe kindlasti kõlvatu ja eemaletõukav. Filmi
alguses ta lausa meeldis mulle, aga iga mööduva minutiga oli ta aina rohkem ärritav.