Mitmekeelne oskussuhtlus
Mitte vastupidi.
Kuna võimalikke mõtteid on oluliselt rohkem kui väljaütlemis-
kõlbulikke (sh realistliku pikkusega) häälikukombinatsioone, ei saa
sõnad ja mõtted kuidagi omavahel otseses vastavuses olla. Nagu
igasugune kodeerimisprotsess (vt nt Shannon 2001), viskab ka mõtete
sõnade abil kodeerimine vältimatult ja pöördumatult infot ära, ehk
kõneleja suhtlustaotlus saab kuulajani jõuda vaid osaliselt. Sõnadest
tähenduste järeldamine on vältimatult alaspetsifitseeritud ülesanne,
mida kinnitavad ka empiirilised katsed esimese keele omandamisest:
lapsed omandavad kergesti mõistete nimetusi ja ei omanda üldse
sõnade tähendusi (Ramscar et al. 2010).
6.5 Tähenduse olemus
Tavateadvuses on väga sügavalt juurdunud ettekujutus, et sõnadel on
tähendused. Aga mis on tähendamine või kuidas kahtluse korral mingi
väljendi tähendust tuvastada? Pole ju keegi seni näidanud tähenduse
vahetu mõõtmise meetodit, mis ei sõltuks inimeste (halvemal juhul
annaabi.ee 
