Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris?
Ilmalik arhitektuur
piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega
kirikud.
Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kättesaamatu, võib siiski jagada kaheks
suuremaks rühmaks. Need olid vaimulik ja ilmalik. Sakraalkirjandust loodi põhiliselt
kloostrites kirikuhümnide, pühakute elulugude, kirikurituaalide juhiste ja pühaliku sisuga
luuletustena. Lisaks lõid religioosse alasisuga tekste Euroopas elavad juudid. Lisaks
kirikule lõid religioosseid tekste ka näidendikirjutajad, kes etendasid rändteatrites
piiblistseene. Ilmalik kirjandus piirdus põhiliselt kroonikate ja rüütlilugudega. Eraldi võib
veel mainida naiskirjanike teoseid. Nad olid põhiliselt nunnad, kes lõid kristliku sisuga
tekste. Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks.
Ka muusika jagunes suuresti kaheks- ilmalik rahvalaul, nagu näiteks regilaul Eestis
annaabi.ee 
