Trummikile hakkas jubedalt võnkuma ja mind kõdistama. Need meeletult tugevad võnked lükkasid mind tagant kiiremini eemal asuvasse trummiõõnde, mis asub keskkõrvas. Leidsin trummiõõnes ka midagi huvitavat! Nägin kolme imeliku kujuga luukest, mis kõik on väga tähtsad osad inimese kõrvas. Esimesena jäi mulle teele ette vasar, mis toetus tugevasti trummikilele ja andis minust tekkinud võnked edasi oma parimale sõbrale alasile. Pärast alasilt saadud võimendust suundusin ma edasi jalusele, mis oli ühtlasi ka viimane nendest kolmest luust. Kui nägin tasakaalu eest vastutavaid poolringkanaleid enda ees, pettusin ma oma teekonnas, sest need huvitava kujuga kanalid ei olnudki minu tööga mitte kuidagi seotud. Niisiis pidin lootma millelegi huvitavale teos, mille juurde ma varsti pidin sattuma. Kuid enne nägin ma oma teel suurt toru-kuulmetõri, mis oleks võinud mind viia neelu juurde.
Valdavalt olid tema lauldud laulud regivärsilised, kuid leidus ka mõningaid riimilisi laule. Kahjuks on enamik temalt kirja pandud laule kaotsi läinud, 800 laulust on säilinud umbes 250. Liis Alas (18501939) oli pärit Kihnust, rahvasuus tuntud ka kui Kuraga Liis. Tema oli omal ajal 88-aastasena Kihnu saare vanim laulik. Kooliõppust polnud ta kunagi saanud. Lugeda ta siiski oskas, aga mitte kirjutada. Laulma hakkas Liis juba kaheksa-aastaselt. Liis Alasilt on jäädvustatud 69 terviklikku regilaulu, millest suurem osa on pulmalaulud. Lauliku hääl oli kõrge ja tugev, sobiv koori eeslauljale - heliplaatidelgi kostab ta kaaslauljast üle. Liisist peeti lugu ka kui tublist tööinimesest ja tabava sõnaga jutustajast. Anne Vabarna (18771965) oli pärit Setumaalt, tuntud ka Jako Naane nime all. Ta sündis Peipsi järve kaldal Järvesuu vallas Võporsovo külas Tjopinkal. Pärast abiellumist kolis Anne Vabarna Värska lähedale