kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kompenseerimiseks olema alati insuliin ja veresuhkru taseme mõõtmiseks glükomeeter käepärast. Laste ja noorte haigestumus I-tüüpi diabeeti suureneb maailmas igal aastal keskmiselt 3% võrra, kuid alla 5-aastaste seas alarmeerivalt 5% võrra, Eestis viimasel kolmel aastal väikelaste seas lausa 9,3% võrra. Tänaseks on Eestis diagnoositud I-tüüpi diabeeti ca 700 lapsel ja noorel vanuses 0-15 eluaastat. 1. Diabeet paneb perekonna proovile. Lapse haigestumine toob pere ellu kaasa lisaks diabeedi kompensatsiooniga kaasnevale igapäevasele rutiinile veel teisigi muutusi. Teadmine, et diabeet on krooniline haigus, millega tuleb arvestada kogu elu (vähemalt seni, kuni meditsiin leiab võimaluse tervendamiseks), on
Must-kärbsenäppi kutsub rahvasuu ka metstikaks ja kadakaharakaks. See linnuke tegutseb tavaliselt õõnsate puude ja pesakastide ligiduses, sööstab oksalt lendu, et napsata mööda lendavaid putukat ja pöördub tagasi samale või teisele oksale. Isaslind on kevadel agar sinitihasega ja teiste suluspesitsejatega pesaõõnsuste pärast võitlema. Erutuse korral teeb ta kiireid kummardusi, mille juures langetab saba ja kehitab tiibu, tihti häälitseb alarmeerivalt ning naksutab nokka. Musta-kärbsenäpi laul on veidi kõhklev, kuid seejuures lihtne ja meeldiv. See kõlab umbes kui "tri-kruti-kruti-tri". Mõned isendid võivad imiteerida ka teiste lindude häälitsusi ja laulukatkeid või isegi terveid laule. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused metsad ja puistud. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Rändlind, kes saabub Eestisse aprilli lõpul ja lahkub augustis. Ränne toimub öösel. Talvitusalad asuvad Aafrika savannimetsades
annaabi.ee 
