Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond.
Surm tähendab Epikurose
käsitluses eelkõige hinge moodustava aatomite kombinatsiooni laialilagunemist, millele
järgneb hiljem ka keha moodustava aatomitekombinatsiooni lagunemine. See tähendab seda,
et surma korral ei saa inimene tunda mingeid kannatusi. Järelikult pole mingit põhjust surma
karta: kui oleme meie, pole surma; kui on surm, pole meid – surmal pole meiega mingit
kokkupuutumist. Filosoofia ülesandeks ongi analüüsida erinevaid hinge alarmeerivaid
ettekujutusi, et inimest neist vabastada ja aidata tal saavutada ja säilitada hingerahu.
Epikurose järgi on võimalik taandada kõik hingelised naudingud või kannatused kehalistele.
Hingeline nauding seisnevat käesoleva, olnud ja tulevase kehalise heaolu peale mõtlemises,
hingeline kannatus aga hirmus ja mures käesolevate, olnud ja tulevaste kehaliste valude
puhul. Näiteks naudingut sõprusest, mida epikuurlased eriti kõrgelt hindasid, seletasid nad
annaabi.ee 
