Taluelu - 19-20 sajand
Oli ka peremehi, kes oskasid endale valida odavat tööjõudu. Oli ka selliseid peremehi,
kes võtsid enda juurde elama- andis peavarju, mattis ja põetas. Hoolealune pidi iga kuu kolm
või viis rubla matuse kuludeks andma.
Paljudel taludel oli püsiva tööjõu jaoks ehitatud ääremaadele väikesed majakesed, kus
said püsisulased oma peredega elada. Selliseid inimesi, kes elasid neis sulastemajades,
nimetati alarahvaks, alameesteks ja alanaisteks.
Töötavate inimeste koosseis ei olnud aga püsiv, kuna täienes pidavalt noortega. Nad
asusid tööle sulaste ja teenijatüdrukutena peamisel sellepärast, et neil polnud
õppimisvõimalusi või ei leidnud muud tööd. Need ametid olid kõige halvema väljavaatega,
kuna tööpäevad olidi pikad ning rasked ja töötingimused polnud head. Kuid sellest
kategooriasat lahkus ka palju inimesi. Mõned leidsid tööd saeveskites või mõnes muus
väikeettevõttes