piirkonnas AC-1 (vooluni 0,5 mA) pole voolu mõju tavaliselt tuntav; !piirkonnas AC-2 (sirge a ja kõvera b vahel) ei ole voolu füsioloogiline toime enamasti ohtlik; !piirkonnas AC-3 (kõvera b ja c1 vahel) ei ole voolu toime tavaliselt ohtlik, kuid võib esile kutsuda lihaste krampe, hingamisraskusi ja südame rütmihäireid; !piirkonnas AC-4 (kõverast c1 paremale jääv ala) on voolu toime eluohtlik, kusjuures südamevatsakeste virvenduse tekke tõenäosus on !alapiirkonnas AC-4-1 ligikaudu 0,5 kuni 5%, !alapiirkonnas AC-4-2 juba 5 kuni 50%, !alapiirkonnas AC-4-3 juba üle 50%. Sirge a vastab inimese tundlikkuse alampiirile ehk tajulävele. Vahelduvvoolu korral on selleks 0,5 mA, alalisvoolu korral 2 mA. Kõver b kujutab endast voolu ohtlikkusläve. Selle ületamisel võib vool esile kutsuda ohtlikke patofüsioloogilisi nähtusi nagu nt. krampe. Kõver c märgistab voolu eluohtlikkusläve, mille ületamisel võib tekkida südamevatsakeste virvendus
piirkonnas AC-1 (vooluni 0,5 mA) pole voolu mõju tavaliselt tuntav; !piirkonnas AC-2 (sirge a ja kõvera b vahel) ei ole voolu füsioloogiline toime enamasti ohtlik; !piirkonnas AC-3 (kõvera b ja c1 vahel) ei ole voolu toime tavaliselt ohtlik, kuid võib esile kutsuda lihaste krampe, hingamisraskusi ja südame rütmihäireid; !piirkonnas AC-4 (kõverast c1 paremale jääv ala) on voolu toime eluohtlik, kusjuures südamevatsakeste virvenduse tekke tõenäosus on !alapiirkonnas AC-4-1 ligikaudu 0,5 kuni 5%, !alapiirkonnas AC-4-2 juba 5 kuni 50%, !alapiirkonnas AC-4-3 juba üle 50%. Sirge a vastab inimese tundlikkuse alampiirile ehk tajulävele. Vahelduvvoolu korral on selleks 0,5 mA, alalisvoolu korral 2 mA. Kõver b kujutab endast voolu ohtlikkusläve. Selle ületamisel võib vool esile kutsuda ohtlikke patofüsioloogilisi nähtusi nagu nt. krampe. Kõver c märgistab voolu eluohtlikkusläve, mille ületamisel võib tekkida südamevatsakeste virvendus
annaabi.ee 
