Müüdikursuse meelespea
Inimesed elavad, käituvad
müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted
religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjanduse ainena,
kujutavas kunstis.
Müüditegelased on enamasti üleloomulikud olendid: jumalad, loom-inimesed, kangelased,
kultuuriheerosed (kultuuritoojad, jumalikud õpetajad). Aeg ei ole müüdis järgnev, vaid kestev või tsükliline,
st et midagi alanut kestab ka praegu või lõpeb ja algab pidevalt (surev ja sündiv jumal). Kuigi
vastandmõisted ei ole tavaliselt teineteist välistavad, vaid sisalduvad teineteises (kord ja kaos, algus ja lõpp,
elu ja surm, sõda ja rahu, hea ja halb), käsitleb müüt muutumisi konkreetselt, vastandmõistetega:
selgeltmõistetavalt eralduvad must ja valge, toores ja küps, all ja ülal, naine ja mees.
Argikeeles tähendab müüt ka mõistuslikult põhjendamata petlikku uskumust, väljamõeldist
annaabi.ee 
