Süüria munklus vaimumaailmas
piinapinke. Kõik seda, et näidata jumalale, et nad väärivad tema juurde saamist.
Kindlasti pidid kõik askeedid olema alandlikud ja alla surutud, selleks otsiti erinevaid
võimalusi. Taheti näidata, et nemad on vähem väärtuslikumad, kui teised inimesed. Tehti
selliseid töid mida teised heameelega ei teinud, näiteks käimlate koristamine. Nad lausa
igatsesid kannatusi, häbi ja teotust. Nad olid nõus enda peale võtma igasugusid süüdistusi vaid
selle nimel, et alanudus oleks suurem. Mängiti ka narri, et teised inimesed nende üle
naeraksid. Nad olid õnnelikud, kui neil õnnestus inimeste viha enda peale saada.
Oluline osa askeetide elus oli ka mediteerimine. Seda tehti selleks, et jumalale
hingeliselt lähemal olla. Kardeti ka viimset kohtupäeva, kuna arvati et nad on oma elus siiski
suutnud midagi valesti teha, ja viimasel kohtupäeval jumal karistab neid, selle pärast isegi
nutteti, küll mitte avalikult. Nutmist üritati varjata
annaabi.ee 
