rändavast naftast niisugust võimalust ei saa eitada, - ei saa aga pidada neid suuremate naftalademete olemasolu kindlaks tunnuseks. Üheks tuntud heaks naftaotsimise juhiseks on maagaasi esinemised. Tuntud on Põhja- Eesti rannikul avanev maagaas (Keri, Ihasalu, Viinistu jt.) oma pideva ja laialdase esinemisega. Geoloogide poolt püstitati selle maagaasi seletuseks kaks oletust. Esiteks Doss arvab, et see gaas on pärit diktüoneemakildast, mis peaks asuma Soome lahe põhjas murrangulises alangus. Teine oletus on tehtud Mikwitzi poolt, kes arvab, et Soome lahe diluviaalsetes setetes leidub rohkesti turvast ja see oleks mõeldav gaaside emakivimina. Kuid uuringud 1929.a. näitasid, et Soome lahes pole olemas niisuguseid murranguid nagu neid oletab Doss ja seepärast puudub seal kindlasti ka diktüoneemakilt. Mckwitzi oletuse vastu kõneleb aga gaaside õige laialdane esinemine. Selgus, et see Põhja-Eesti maagaas tungib päevavalgele läbi sinisavi. Eesti aluspõhja
olukorda äritsükli (majandustsükli, konjunktuuri kõikumine) kaudu. Äritsükkel on tegeliku SKP (RKP) perioodiline kõikumine potentsiaalse SKP suhtes: lähenemine sellele ja kaugenemine sellest. Äritsükli puhul toimub toodangu üheaegne kasv või vähenemine mitmes sektoris, mis avaldab mõju kogu SKP tasemele. Äritsüklil eristatakse erinevaid faase: tõusu ja langusfaas ning kõige suurem SKP kogus saavutatakse tipus ja kõige halvemas olukorras ollakse alangus (põhjas, madalseisus). Tsüklite puhul on oluline, kas langusfaas on pikaajaline ja sügava amplituudiga või mitte. Pikaajalist ja sügavat langust nimetatakse depressiooniks, on tegemist kõrge töötuse, suure SKP langusega, investeeritakse vähe ja pankrotistub palju ettevõtteid. Retsessioon on pehmema iseloomuga langusperiood, kus on olemas samad tunnused kui depressioonil. Majandustsükli tekkepõhjused jaotatakse kaheks:
annaabi.ee 
