sissevoolutakistus puudub. Toimimisvõime näitaja R on reaalse ja ideaalse dreeni vooluhulkade suhe. Kui see on väiksem kui 0,3 dreen ei võta vett vastu; 0,3...0,7 rahuldava toimimisvõimega. Selle määramiseks tuleb mõõta põhjavee sügavuste mõõtmistega rõhk dreeni vahel (h1) ja dreeni kohal h2. Toimimisvõime määratakse 5-st puuraugust koosneva profiili abil, kus looditakse maapinna ja dreenide kõrgused. Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust. Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10 cm erinev öösel ja keskpäeval. R = (h12 h22) / h12; Toimimisvõime arvulisteks hindamiskriteeriumiteks on pakutud ka suhet: h2/h1. Heaks loetakse suhtarv 0,2; rahuldav 0,2...0,4; nõrk 0,4...0,6 ja puudulik >0,6. R muutub ühel ja samal süsteemil 2(3) korda, mida ei saa seletada toimimisvõime tegeliku muutusega. Veesurve dreeni juures sõltub dreeni
ülal ja külgedel, filter- ja kattematerjali olemasolu. Võetakse savitorude korral üks toru välja ja kontrollitakse sette olemasolu, vaatlusandmed vormistatakse tabelina. Määramiseks tuleb mõõta põhjavee sügavuste mõõtmistega rõhk dreeni vahel (h1) ja dreeni kohal (h2). Toimimisvõime määratakse 5-st puuraugust koosneva profiili abil, kus looditakse maapinna ja dreenide kõrgused. Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust. Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10cm erinev öösel ja keskpäeval. 54)Kuidas jaotatakse niisutusviise ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Niisutusviisid on olenevalt sellest, kuidas vesi mulda viiakse: ·uduniisutus; ·vihmutus; ·pindmine niisutus; ·mullasisene niisutus; ·altniisutus. Loetletutest on traditsioonilised ja levinumad pindmine ning altniisutus ja vihmutus. Mullasisesest
annaabi.ee 
