"alandumist" - 1 õppematerjal

Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile.

oota neilt oma pattude tunnistamist! Inimene on sinu vastu eksinud – ta on ise sellest aru saanud, ta ei tee enam seda, teeb ehk selle asemel mõne heateogi, sageli kuluka heateo – kuid oma süüd ta tunnistama ei tule, mis oleks kõige kaunim ja väärtuslikum kingitus, mis muudaks teda ennastki kaunimaks. Me ei saa katta ühtegi pahategu heateoga; ei piisa patu hülgamisest (mitte kordamisest), kui me seda ka suudaksime. Tulge nüüd ja seletagem isekeskis! Meilt ei nõuta pimesi alandumist, alistumist, vaid pigem arukat juurdlemist, mille käigus inimesele selgub tema patu suurus ja kohutavus. Patune ei häbene enam ennast selleks tunnistamaks, kes ta tegelikult on – patuseks! Uhkus, oma vigade mitte tunnistamine, on üks kõige raskem vaimulik haigus! Vähe on sellest, et sa tunned, et oled eksinud – ka Juudas tundis seda – sul tuleb oma tegu kahetseda, üles tunnistada ja andeks paluda. Ära arva, et see on vajalik vaid sellele, kelle vastu sa oled eksinud