Pisuhänd Eduard Vilde raamat ''Pisuhänd'' oli minu arvates telelavastusest küllaltki erinev. Telelavastuses olid tegelased huvitavamad ja värvikamad. Näiteks suutis näitleja Jüri Krjukovi telelavastuses jätta Sandrist palju saamatuma ja alandlikuma mulje kui raamatus ning kehastas luuserlikkust palju tugevamalt. Samuti ületas ootust ka Urmas Kibuspuu Piibelehe rollis. Raamatus jäi Piibelehest väga tagasihoidlik ja lihtsameelne mulje aga telelavastuses oli tema tegelaskuju palju kavalam ja salapärasem. Kui raamatust jäi mulje, et pea kogu tegevus toimus ühe laua taga istudes, siis telelavastuses käis pidevalt liikumine. Kõik näitlejad mängisid oma rolle suurepäraselt ning näidend oli haarav. Väga
raames omakorda võis täheldada teatud paikkondlikke, eriti kihelkondlikke, kuid isegi külade erijooni. Helmi Neggo (1918) kirjutas: "Isegi naabrikülad läksid rahvariide poolest teineteisest lahku, ja kirikumäel võis naiste kodukohta nende tanude järele varsti ära tunda. Näituseks minu kodukihelkonnas Kolga-Jaanis, käisid Oiu naised päratutes valgetes "ratastanudes". Kõrval, Oti külas, kanti toreda kumerusega "kukelaulusule" moodu tanusid. Naabrid Oorgu pool leppisid palju alandlikuma, pilutipulise tanuga ja Parika külas olid juba Karula tülltipulised "lätstanud" moodus." 4 V ö See on Häädemeeste naise tüüpiline ö rahva riietus. Pärnumaal kandsid naised d kõrgeid tornikujulisi tanusid. Rõõmsate U sündmuste puhul ehtisid noored naised s selliseid tanusid roosa, vanemad sinise u
annaabi.ee 
