„Keskaegne rüütel“
aluse mõistele rüütellikkus. See mõiste hakkas esindama nendes institutsioonides välja
kujunenud käitumisnorme ja eetikat, nähes ette viisakust, vaprust, alandlikkust, ustavust,
austust jpm. Rüütellikkuse mõiste ja kõik, mida see esindab on säilinud inimeste
kontseptsioonis tänapäevani. Selles elab edasi keskaja eetiline pärand, mis on alguse saanud
just nendest sõjameestest.
Tänapäeval peetakse meeste rüütellikkust eelkõige austuseks ja alandlikkuseks naissugupoole
vastu. Ilmselt on sellest tulenenud naistele ukse avamine, nende mantli võtmine jne. Seejuures
tekib mõte, et keskaegne rüütel on läbi ajaloo muutunud mingis mõttes meessoo ideaalkujuks,
mida kantakse edasi põlvest põlve ning rüütlite tõekspidamised ,,kinnitavad kanda" eetika ja
moraalitõdedes aegade lõpuni.
17 Franco Cardini. 1987
18 Franco Cardini. 1987
Kasutatud kirjandus
1. Georges Duby. 2007. Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel