Eesti on samuti üks kõrgeima näitajaga riike. Eestis tõusis 2008. aasta veebruariga võrreldes töötus 4,1 protsendilt 9,9 protsendini. Tööpuuduse kasvul on majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed. Tööpuudusekasvuga kaasneb tavaliselt riigi SKP vähenemine, pingestub riigieelarve, väheneb maksude laekumine ning suurenevad Töötukassa väljamaksed. Ühtlasi suureneb konkurents tööturul, mis võib omakorda viia palkade alandamiseni. Lõppkokkuvõttes vähenevad majapidamistulud. Sotsiaalses plaanis viib tööpuuduse kasv kuritegevuse tõusule ning pingestuvad inimeste vahelised suhted. Vähenevad ka riigieelarvelised eraldised erinevate sotsiaaltoetuste maksmiseks ning pidurdub sotsiaalsfääriareng. Poliitilises elus toob tööpuuduse kasv endaga kaasa tavaliselt vasakparteide võimulepääsemise ning suureneb nende inimeste osakaal, kes on orienteeritud ümberjaotamisele mitte tulude teenimisele
Olulisematest andmetest mõjutavad valuutaturge järgmised näitajad: keskpankade intressimäärad – kui riigi keskpank tõstab intressimäärasid, siis traditsiooniliselt selle riigi valuuta tugevneb, kuna investorid suunavad oma varasid sinna riiki, et saada suuremat tulusust; tööturu olukord – tööhõive alanemine on märgiks nõrgast majandusaktiivsusest, mis võib viia intressimäärade alandamiseni ja seeläbi mõjutab ka valuutat; kaubandusbilanss ja riikide eelarved – suure eelarvepuudujäägiga riigil on üldjuhul nõrgem valuuta, sest toimub pidev valuuta müük; sisemajanduse kogutoodang (SKT) – see näit on esimene majandusaktiivsuse indikaator, mida paljuski jälgitakse. Kõrgemale SKT näidule järgneb tavaliselt ootus intressimäära tõstmiseks, mis on omakorda valuutale enamjaolt positiivne.
annaabi.ee 
