Kirjandus keskajast
Nemad leiavad, et
tuleb tähelepanu pöörata tunnetele ja need vabastada. Nad leiavad, et ühiskonda tuleks
mõjutada, mitte jääda kõrvaltvaatajaks ja toovad kirjandusse aktiivse ühiskondliku
tegutseja. Peategelane ei saa olla ainult tubli pereisa, vaid oma kangelastena nähti
inimest, kes ise teeb ajalugu. Pereinimene on vastustundlik ega saa seda teha. Inimene
peab pere jätma tagaplaanile ja seisma oma tõekspidamiste ja õiguste eest. Oma
solvajatele ja alandajatele tuleb kätte maksta. Ajastu kangelane on tugev isiksus,
mässumeelne, vastuhakkav ja teda liikuma panev jõud on kas kättemaks või armastus.
Tegemist on geeniusega, kes ei lähtu reeglitest, vaid sisemisest tundest, paremast
äratundmisest, inspiratsioonist.
Herder
Herder (18. sajandi II pool) oli pärit lihtrahva hulgast. Isa oli kangur, hiljem õpetaja.
Ema sepatütar. Noormehel oli hea pea ja leidis toetajaid, kes tasusid tema
ülikoolikulud Königsbergis (Kaliningrad)