600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast "Oma keel"
Käsiraamatu autorid usuvad, et kuni
kolmeaastase lapsega rääkides kasutab täiskasvanu lihtsustatud keelt. Raamat käib ainult
sõnavara kohta, seega kasutatakse lihtsustatud keelt arvatavasti ka vanemate kui
kolmeaastaste lastega suheldes. Sõna hoidjakeel on tulnud soomekeelsest terminist 1990-
ndate paiku selle järgi, et lapsega suhtlevad ka teised peale ema. Autor paigutab lastekeele ja
hoidjakeele eraldi kui jagab need ühe registri kaheks alamvariandiks. Krista Kerge on
defineerinud ajakirjas ,,Kirjakeel ja igapäevakeel" mõistet register järgmiselt: Register on
ühtaegu semantiline ruum ja olukeel, keelendite olukorriti hõlmatuse ja kasutusväärtuse
mõõde. ,, Samuti eraldab autor ka hoidjakeele ja lapsele suunatud kõne.
Mida on hoidjakeele kohta siiani väidetud
Eesti hoidjakeelt on uuritud üsna vähe, küll võib aga leida kirjutisi soome, ungari ja
briti autoritelt. J
annaabi.ee 
