Pikemate sisestusridade taassisestamisel tasub seda võimalust kindlasti kasutada. Konspekti järgnevates paragrahvides käsitletakse teemade kaupa paketi AutoCAD olu- lisemaid tasapinnalisel joonestamisel kasutatavaid käske. Käskude juurde on lülitatud ka piiratud hulk süsteemimuutujaid, mille abil toimub süsteemi ja joonestuskeskkonna hääles- tamine. Üldse on süsteemimuutujaid 369, nende tähestikulise loetelu saamiseks tuleb täita käsk `HELP, kus aknas Command Reference teha alamvalik System Variables. Süsteemi- muutuja väärtuse muutmiseks (või ka ainult küsimiseks) tuleb sisestada tema nimetus käsurealt, kuigi mõnede süsteemimuutujate puhul on ka teisi võimalusi. Erandiks on üksikud juhud, kus on olemas samanimeline käsk (näiteks AREA prioriteet on käsul). Niisugusel juhul tuleb eelnevalt käivitada käsk `SETVAR ja seejärel juba sisestada süsteemimuutuja nimetus (tegelikult on see võimalus lubatud kõikide süsteemimuutujate puhul). Kaugeltki
· nelinurga tipud võivad paikneda ruumis suvaliselt, mitte tingimata ühel tasandil; · sisestades enne järjekordse tipu sisestamist tähe I (või tehes külgmenüüst valiku Invisibl), jääb pinna järgmi- ne serv nähtamatuks. Joonestuspakett AutoCAD si- saldab üheksa tüüppinna joonesta- mise protseduure. Nende pindade joonestamiseks on kasulik avada ikoonilatt Surfaces või siis käi- vitada rippmenüüst Draw valik Surfacesja selle alamvalik 3D Surfaces.... Need üheksa pinda Joonis 2. on järgmised (sulgudes tuuakse protseduuri nimetus): ristthukas (ai_box), kiil (ai_wedge), püramiid (ai_pyramid), koonus (ai_cone), sfäär e. kerapind (ai_sphere), kuppel (ai_dome), kauss või vaagen (ai_dish), toor e. rõngaspind (ai_torus) ja võrk (ai_mesh). Käivitada võib ka käsurealt esmalt käivitada standardprotseduur 3D ja seejärel juba konkreetse tüüp-pinna
annaabi.ee 
