Ida-Virumaa rahvakultuur
17.-18. sajandi paiku kujunes Alutaguse lõunaosas välja kakskeelne rahvastik
("poluvertsikud"), kes kõneles vigast eesti ja vene keelt. Nende nn. Iisaku eestlaste täielik
üleminek eesti keelele on toimunud alles viimase saja aasta kestel.
4
IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST
Ajalooliste ja administratiiv-territoriaalsete tegurite toimel on eesti keele ala liigendatud
paljudeks murreteks, murrakuteks ja alamurrakuteks. Põhja- ja lõunaeesti murde kõrval on
kolmandaks eesti peamurdeks kirderannikumurre, mille levila ulatub piki Eesti põhjarannikut
Tallinna lähistelt alates kuni Narva jõeni idas.
Muistsel Virumaal on kahtlemata vanim ja keskseim olnud Alutaguse murrakuterühm, mis
haarab enda alla Virumaa kogu idaosa Soome lahest kuni Peipsi põhjapiirini ja millel on
rohkeid ühisjooni põhjaeesti idamurdega, eeskätt sealse vana Kodavere murrakuga. Enamasti
annaabi.ee 
