Olulise tõuke andis arvatavasti Hispaania inkvisitsioon, kes vähemusrahvastele survet avaldades sundis nad asustamata piirkondadesse, kus segunesid eri rahvaste muusika- ja tantsupärimus. Mõistet flamenko (sõna etümoloogia pole täpselt teada) hakati tugevalt mustlasmõjulise muusika- ja tantsutraditsiooni kohta kasutama arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil flamenko lõplikult eristus rahvaliku muusika- ja tantsukultuuri seas iseseisva zanrina ning kujunesid välja selle erinevad alamstiilid (alegrías, bulerias, fandangos, sevillana jpt). 19. sajandil levisid flamenko ja mustlaskultuuri mõjud üle Euroopa; seda soodustas romantism, mis idealiseeris mustlaste kui vaba loodusrahva kultuuritraditsioone. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi agusesse, mil flamenkotantsijad ja kitarristid esinesid paljudes kohvikutes, 20. sajandi algusest alates ka teatrites. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi, milles on tihti altereerritud
saade "Kajatuba", kus lastakse peamiselt klassikalist dubstep'i, kuid mängitakse ka uuemaid ja populaarsemaid lugusi uuema ja ka noorema kuulajaskonna seas. Samuti võib ära nimetada mõningad artistid, keda ei tunta ainult kodumaal: Prospecta, PhoneCall ja Gun Jack. Dubstep'i areng ei ole kohe kindlasti lõppenud, sest viimase aastaga on tekkinud nii mitmeidki uusi alamstiile, nagu näiteks filthstep, gorestep, drumstep, electrostep jne. Alamstiilid tekivad nii, et olemasolev stiil (dubstep antud juhul) miksitakse mingi muu stiiliga kokku ja nii tekibki uus. Nagu näiteks dubstep'i ja drum & bass'i elemendid kokku panduna tekkis drumstep. Dubstep'i kogub aina rohkem populaarsust eriti noorte seas ja selle lõppu pole veel näha.
annaabi.ee 
