Eesti nahkhiired
mõne liigi tiibade siruulatus võib ulatuda kuni pooleteise
meetrini ja kaal kiloni.
Väike-käsitiivalisi (Microchiroptera) on 16 sugukonda,
kokku umbes 760 liiki. Enamik väike-käsitiivalisi toitub
putukatest, kuid on ka liha- ja puuviljasööjaid ning vere- ja
nektariimejaid. Lihasööjad nahkhiired söövad närilisi,
kahepaikseid ja roomajaid, pisikesi linde, teisi nahkhiiri
ning isegi kala.
Mõõtmetelt jäävad väike-käsitiivalised esimesele
alamseltsile kõvasti alla: tiibade siruulatus võib olla
maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kuni 150 grammi.
Käsitiivalised on näriliste järel arvukuselt teine imetajate
selts. Umbes 920 tänapäeval elavat nahkhiireliiki
moodustavad imetajate liikide koguarvust ligi viiendiku.
Käsitiivalisi ei esine üksnes polaarvöötmes ning üksikutel
väga isoleeritud saartel. Palju on nahkhiiri troopikas -
mõnes piirkonnas võib nende liikide arv ületada kõigi
teiste imetajate liikide koguarvu.
annaabi.ee 
