loomulikul viisil muuta topoloogiliseks ruumiks, vaadeldes te- mal topoloogia T originaali Tf sisestamiskujutusega f : A −→ X, f (x) = x iga x ∈ A korral. Kuna iga B ⊂ X korral f −1 (B) = A ∩ B, siis Tf = { A ∩ B | B ∈ T }. Definitsioon 5.3 Topoloogilise ruumi X alamhulka A, vaadelduna topoloogilise ruumina u ¨lalkirjeldatud topoloogia Tf suhtes, nimetatakse ruumi X alamruumiks. Lahtisteks hulkadeks alamruumis A on parajasti ruumi X lahtiste hulkade u ¨hisosad alamhulgaga A. Kui ei ole ¨oeldud teisiti, siis topoloogilise ruumi alamhulki vaadeldakse topoloo- gilise ruumina alamruumi topoloogia suhtes. N¨aide 5.3 Nii k˜oigi t¨aisarvude hulk Z kui ka k˜oigi rat- sionaalarvude hulk Q on ruumi R alamruumid diskreetse topo- loogiaga. N¨ aide 5.4 L˜oik [a; b] on ruumi R alamruum, milles punkti au¨mbruste baasi moodustavad pooll˜oigud [a, a + [, kus ≤ b − a. N¨ ¨
P komplekseksponenti ja üksainus müravektor, mis varude keskmine maksumus. jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, vastab minimaalsele omaväärtusele . Seega on Varude käibevälde= (varude maksumus/müüdud aruandlusviise ja aruandeskeeme; M toodangu otsekulud) * 365. 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip müra alamruumis vaid üks omavektor Q = q . Raha laekumisperiood = (debitoorne võlgnevus/ aruandeperioodi tuludest arvatakse maha w M /müügitulu)*365. nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Nullide arv P = M 1. Signaali alamruumi iga vektor
annaabi.ee 
