Eesti uusaeg (1710-1900)
Kirjatöös annab ka eestikeelsele
lugejale mõista, et antud olukorras on luteri kirik siin maal parim. Taganemist luteri
usust ei tohiks olla. Peetakse üheks tähtsamaks Faehlmanni kirjutistest.
Baltisaksa ringkonnad hakkavad rohkem olukorra üle arutama. Kuidas nähakse
eestlaste tulevikku? Baltisaksa avalikkuse suhtumises võib välja tuua kolm täiesti
erinevat nägemust. 1) Konservatiivid, kes leiavad, et olukorda muuta ei tule, las
eestlased ja lätlased jäävadki alamrahvaks. 2) Rahvusromantiline arusaam leiti, et
põlisrahvast tuleb harida nende enda keeles ja nende enda kultuuris. Mitte teha neist
sakslasi, aga anda haridust. Nii on võimalik talurahva järge parandada. 3) Liberaalid,
kes ei näinud vahet eesti, läti ja saksa kehal. Tegemist on ühesuguste inimestega.
Haridust peaksid nad saama saksa keeles, et tekiks ühtne saksa rahvustervik.
1836. aastal asutatud Inlandis on selleteemaline debatt kõige teravam.
annaabi.ee 
