Kvantarvud ja Pauli printsiip
Kvantarvu
eripäraks on tema diskreetsus. See tähendab, et iga järgmine kvantarvu
väärtus erineb eelmisest kindla suuruse, ehk kvandi võrra.
Näiteks kvantarvu spinni kvant on ½ ja tema väärtused võivad olla
näiteks (-1, -½, 0, ½, 1, 1½ jne.). Küll aga ei saa spinni väärtus olla
näiteks 2,753.
Süsteemi aditiivne kvantarv
Kuna kvantarvud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed, siis võib
süsteemi aditiivne (liidetav) kvantarv olla 0, kuigi tema alamosadel on
see kvantarv nullist erinev.
Näiteks liitosakese mesoni (elementaarosakese) kvantarv barüonlaeng
(elementaarosakese laeng) on 0, kuigi tema koostisosadel kvargil
(hüpoteetiline murdarvulise laenguga osake) ja antikvargil on
barüonlaeng olemas (kvargil 1/3 ja antikvargil -1/3).
Elektroni kvantseisund
Peakvantarv: n (eristab seisulaineid)
Kõrval- ehk orbitaalkvantarv: l (määratleb orbitaallaineid ja määrab ka
elektroni orbitaal-impulsimomendi L) ja