- Ordering := aless , kui alfabeetiline järjestamine, kus 7.2 Semantilised võrgud Semantiline võrk (SV) on diagramm, mis esitab objekte, nende omadusi ja objektide vahelisi seoseid. SV annab mõistete konteksti ja aitab selgitada valdkonna mõistete tähendust. SV graafiline esitus: - tipud: objektid ja nende omadused - kaared (suunatud): näitab objektidevahelisi seoseid ja objektide seost omadustega NB! Omadused, mis kehtivad objektide kohta, peavad kehtima ka kõigi tema alamobjektide kohta (, mis seotud predikaadi ”on” (”is_a”) kaudu). 7.3 Freimid Freime kasutatakse andmestruktuuride üldistusena, kus struktuur on paljudel andmetel ühine, kuid elemendid on erinevat tüüpi või tüüp on täpsustamata. Freim – abstraktne skelett, milles on vahetatavate elementide tarvis lahtrid (slots). Freimi iga lahter võib olla omakorda freim, kusjuures kõik lahtrite omadused päritakse tema alamfreimide poolt. 7.4 ”If ... then ..
Andmebaaside eksam Erinevat tüüpi andmemudelid Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks) 1. Hierarhiline andmemudel (vanim) 2. Võrk-andmemudel 3. Relatsiooniline andmemudel 4. Objekt-orienteeritud andmemudel 5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim) Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.)
MO PID Tr 1 = To 2 , Tr 2 = To1 154 Kontuuride allutamine. Kontuuride allutamise eesmärgiks on jagada keeruline objekt maksimaalseks arvuks lihtsamini juhitavateks alamobjektideks ning saada mitmekontuuriline juhtimissüsteem. Kontuuride arv on võrdne alamobjektide arvuga. Igas kontuuris ühendatakse regulaatorid selliselt, et eelmise regulaatori väljund on järgneva regulaatori sisendiks. Seetõttu näeb alluvkontuuridega juhtimissüsteem välja nagu joonisel 4.7. Iga välimise kontuuri suhtes võib sisemise kontuuriga haaratud süsteemiosa vaadelda kui juhtimisobjekti. Iga kontuuri regulaatori väljundis võrreldakse kontuuri seadesignaali andurilt saadud tegeliku signaaliga. Kontuuride allutamist kasutatakse koos süsteemi jadakorrektsiooniga