Euroopa 19.sajandil
III 1.3. seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Kui tööstuspöörde-eelset ühiskonda
iseloomustasid seisuslikud eesõigused, siis nüüd need kadusid või kaotati. Hakati rääkima
klassiühiskonnast (ülem-, kesk- ja alamklass), kus klassikuuluvuse määras varanduslik seisund.
Ülemklassiks loeti endiselt aadlikke, kuid aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass
koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest. Alamkklassi kuulusid need, kes elatusid füüsilisest tööst -
nn. proletariaat. Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus, s.t. liikumine erinevate
ühiskondlike kihtide ja klasside vahel.
III 1.4. töölisliikumise teke - varakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti sotsiaalkindlustus ja
-hoolekanne. Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus. Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt
madalal ja kokku hoida ka töötingimuste parandamise ja ohutuse pealt
annaabi.ee 
